veel erinevaid õpistiile
Õpistiile vaadeldakse peamiselt kui õpitegevusega seotud eelistusi. Kaasajani on paljudel juhtudel kasutatud paralleelselt kahte mõistet: kognitiivne stiil ja õpistiil. Neid on peetud sünonüümideks. Uusimad õpistiilialased uurimused teevad siiski vahet nimetatud stiilidel, pidades õpistiili laiemaks mõisteks ning kognitiivset stiili selle alla kuuluvaks. (Kadajas, 2005, 15-16)
Kognitiivne stiil kasvas välja uurimusest, kus huvituti, kuidas inimesed tajuvad ja organiseerivad ümbritsevast maailmast laekuvat informatsiooni. Mõned inimesed reageerivad peaaegu kõikides situatsioonides väga kiiresti, teised on palju järelemõtlikumad ja aeglasemad. Praktikas on enam levinud nende vastandite vaatlemine järgmistel skaaladel (Krull 2000, 88):
Seega võib õpistiile veel klassifitseerida järgmiselt (Kadajas, 2005, 44 - 45):
R. J. Ridingi ja I. Cheema on esitanud kognitiivsed stiilid järgmiselt (Leppik, 2006, 127):
Kognitiivne stiil kasvas välja uurimusest, kus huvituti, kuidas inimesed tajuvad ja organiseerivad ümbritsevast maailmast laekuvat informatsiooni. Mõned inimesed reageerivad peaaegu kõikides situatsioonides väga kiiresti, teised on palju järelemõtlikumad ja aeglasemad. Praktikas on enam levinud nende vastandite vaatlemine järgmistel skaaladel (Krull 2000, 88):
- Tähelepanu koondumine olulistele tunnustele või vastupidi – detailidele;
- Keskkonnaärritajate klassifitseerimine suurteks kategooriateks või hoopis väikesteks üksusteks;
- Objektide klassifitseerimine väliste (sarnasus otstarbes ja ajaline või ruumiline lähedus) või sisemiste tunnuste alusel (ühised omadused või olemuslikud jooned);
- Kiire ja impulsiivne reageerimine või aeglane ja sammsammuline probleemidele lähenemine;
- Intuitiivne (terviklik) ja induktiivne (üksikult üldisele) arutlus või loogilis-deduktiivne mõtlemine;
- Tajutavale oma mõttestruktuuri pealesurumine või
järeleandlikkus väliskeskkonnast pealesurutavale mõtteviisile;
Seega võib õpistiile veel klassifitseerida järgmiselt (Kadajas, 2005, 44 - 45):
- Strateegiline stiil - iseloomustab suundumus saavutusele. Sellise stiiliga indiviidil on organiseeritud õppimine, teda suunab võistlusmotivatsioon. Soov olla esimene ja teistest parem. Õppijana on ta kindel ja tugev, vahel võitluses isegi agressiivne. Õppetöös on edukas ning suudab saavutada häid tulemusi.
- Reprodutseeriv stiil - iseloomustab töötamine täpselt esitatud juhendi ja juhiste järgi. Eesmärgiks on õpitavat täpsel samal kujul esitada. Sellisel õppijal on raske üldistada ning järeldusi teha. Isiksusena on tugev ja eesmärgikindel. Õppetöös saavutab ta edu siis, kui antakse võimalus etteantud küllaltki täpselt esitada.
- Paindlik stiil - iseloomustab suundumus akadeemilisusele, tähendusele. Tugev sisemine motivatsioon iga hinna eest õpitav selgeks saada. Selline õppija pühendub täielikult õpingutele ja õpib rohkem ning laiemalt kui hädapärast vaja on. Ta on tasakaalukas isiksus, saavutades edu ning häid tulemusi, kui talle antakse aega põhjalikult õppida ja õpitavast aru saada.
- Operatsionaalne stiil - iseloomustab suundumus operatsioonide õppimisele. Õppijale on oluline kord kui ka õpitava loogiline järjestus. Õppimisel on rõhk detailidel ja on raske üldistusi teha. Isiksusena on tihti neurootiline introvert. Selline õppija on edukas loodusainetes.
R. J. Ridingi ja I. Cheema on esitanud kognitiivsed stiilid järgmiselt (Leppik, 2006, 127):
- Terviklane - töötleb infot terviklikult
- Kujutleja - eelistab esitada infot kujutlustena
- Analüütik - töötleb infot osakaupa
- Verbaliseerija - kalduvus esitada infot sõnaliselt