4. isiksuse psüühilised omadused
Isiksuse psüühilisteks omadusteks on temperament, iseloom, spetsiaalne närvisüsteemi tüüp ja võimed.
Temperament on iseloomulik psüühiline omadus, mille poolest inimesed üksteisest erinevad. Inimese temperamendi füsioloogiliseks aluseks on närviprotsesside tugevuse, tasakaalu ja liikuvuse vahekord. Temperament avaldub inimese käitumises ja tegevuses.
Temperamendi avaldumisvormideks on tasakaalukus või tasakaalutus käitumises, ergas või nõrk reageerimine välismõjudele, liikuvus või inertsus tegevuses, kontakteeruvus, endassesulguvus või seltsivus. Temperament avaldub juba esimesel eluaastal, sest temperamendi füsioloogiliseks aluseks on põhiliste närviprotsesside, erutuste ja pidurduste omadused - tugevus, tasakaalukus ja liikuvus. Nende omavahelised vahekorrad määravad inimese närvisüsteemi kaasasündinud tüübi. Närvisüsteemi tüübid ja temperamendid on esitatud alljärgneval joonisel. (Kõverjalg, 1996, 58)
Temperament on iseloomulik psüühiline omadus, mille poolest inimesed üksteisest erinevad. Inimese temperamendi füsioloogiliseks aluseks on närviprotsesside tugevuse, tasakaalu ja liikuvuse vahekord. Temperament avaldub inimese käitumises ja tegevuses.
Temperamendi avaldumisvormideks on tasakaalukus või tasakaalutus käitumises, ergas või nõrk reageerimine välismõjudele, liikuvus või inertsus tegevuses, kontakteeruvus, endassesulguvus või seltsivus. Temperament avaldub juba esimesel eluaastal, sest temperamendi füsioloogiliseks aluseks on põhiliste närviprotsesside, erutuste ja pidurduste omadused - tugevus, tasakaalukus ja liikuvus. Nende omavahelised vahekorrad määravad inimese närvisüsteemi kaasasündinud tüübi. Närvisüsteemi tüübid ja temperamendid on esitatud alljärgneval joonisel. (Kõverjalg, 1996, 58)
Joonis 2. Närvisüsteemi tüübid ja neile vastavad temperamendid (Kõverjalg, 1996, 58; Leppik, 2006, 56)
Erutusprotsessi tugevuse tunnuseks on inimese võime pikemat aega vaimselt ja füüsiliselt pingutama.
Pidurdusprotsessi tugevuse tunnuseks on püsiv keskendumisvõime tööle segavatest kõrvalärritajatest hoolimata. (Kõverjalg, 1996, 59)
Närviprotsesside nõrkuse tunnuseks on pidev loidus, lõtvus, töövõime vähesus, ükskõiksus. Nõrga närvisüsteemi positiivseks küljeks on pisiasjade erinevuste ja varjundite märkamine. Närvisüsteemi nõrkusega kaasneb meeleorganite suurem tundlikkus, mis on väga vajalik omadus.
Tasakaalustamata närviprotsesside tunnuseks on kergesti kaotatav töövõime ja kõrgendatud emotsionaalsed protsessid. (Kõverjalg, 1996, 59)
Kui õppija on vastupidav, teed tööd rütmiliselt ning on hea enesevalitsemisega, on tema erutus- ja pidurdusprotsessid tasakaalus. (Kõverjalg, 1996, 59)
Närvisüsteemi, mille puhul närviprotsessid tekivad, kulgevad ja lakkavad kiiresti, nimetatakse liikuvaks (labiilseks). Närvisüsteemi, mille puhul need protsessid kulgevad aeglaselt, nimetatakse väheliikuvaks (inertseks). (Kõverjalg, 1996, 59)
Liikuva närvisüsteemiga õppijad (Kõverjalg, 1996, 59):
Väheliikuva närvisüsteemiga õppijad (Kõverjalg, 1996, 59):
Need närvisüsteemi omadused võivad õppijatel kombineeruda väga mitmel viisil. Kõige sagedamini esinevateks kombinatsioonideks on vastavad sangviiniline, flegmaatiline, koleeriline ja melanhoolne temperament.
Pidurdusprotsessi tugevuse tunnuseks on püsiv keskendumisvõime tööle segavatest kõrvalärritajatest hoolimata. (Kõverjalg, 1996, 59)
Närviprotsesside nõrkuse tunnuseks on pidev loidus, lõtvus, töövõime vähesus, ükskõiksus. Nõrga närvisüsteemi positiivseks küljeks on pisiasjade erinevuste ja varjundite märkamine. Närvisüsteemi nõrkusega kaasneb meeleorganite suurem tundlikkus, mis on väga vajalik omadus.
Tasakaalustamata närviprotsesside tunnuseks on kergesti kaotatav töövõime ja kõrgendatud emotsionaalsed protsessid. (Kõverjalg, 1996, 59)
Kui õppija on vastupidav, teed tööd rütmiliselt ning on hea enesevalitsemisega, on tema erutus- ja pidurdusprotsessid tasakaalus. (Kõverjalg, 1996, 59)
Närvisüsteemi, mille puhul närviprotsessid tekivad, kulgevad ja lakkavad kiiresti, nimetatakse liikuvaks (labiilseks). Närvisüsteemi, mille puhul need protsessid kulgevad aeglaselt, nimetatakse väheliikuvaks (inertseks). (Kõverjalg, 1996, 59)
Liikuva närvisüsteemiga õppijad (Kõverjalg, 1996, 59):
- lülituvad õpitegevuses kiiresti ümber
- leiavad kergesti kontakti kaasõppijatega ja õpetajaga
- on hakkajad
- ei vii alustatud tööd lõpule
- ei oma kindlaid harjumusi
Väheliikuva närvisüsteemiga õppijad (Kõverjalg, 1996, 59):
- on tuimad, loiud
- on raskusi üleminekul ühelt õpitegevuselt teisele
- on töös püsivad ja visad
- neil on kindlad seisukohad
- täidavad rangelt tööks vajalikke ettekirjutusi
Need närvisüsteemi omadused võivad õppijatel kombineeruda väga mitmel viisil. Kõige sagedamini esinevateks kombinatsioonideks on vastavad sangviiniline, flegmaatiline, koleeriline ja melanhoolne temperament.