Inimese iseloom
esimene - ja teine signaalsüsteem
Inimese omadused, mis avalduvad tema suhtumises töösse, teistesse inimestesse ja iseendasse, moodustavad inimese iseloomu. (Kõverjalg, 1996, 61)
Iseloom on inimese püsivate ja oluliste psüühiliste omaduste individuaalne kombinatsioon, mis väljendab inimese suhtumist tegelikkusesse ning avaldub tema käitumises ja tegudes. (Kõverjalg, 1996, 61)
Õppimisel tuleb arvestada seda, et õppijate iseloomu kvalitatiivsete eripärasuste näitajateks ning iseloomu väljendajateks on tundmused ja emotsioonid. Tundmuste avaldumise iseloom sõltub õppija sotsiaalsete ja eetiliste pidurite arengutasemest, inimese tahtelise eneseregulatsiooni arengust. Mõni võib õppetegevuses ebaõnnestumise puhul kergesti ärrituda, ilmutada taltsutamatust ja kaotada enesevalitsemise. Samas teine võib ka oma loomult olla kergesti ärrituv, kuid ta oskab ennast valitseda ja ohjeldada. (Kõverjalg, 1996, 62)
Iseloom kujuneb pikkamööda elu peegelduste tulemusena, kasvatus-, õppimis-, ja tööprotsessis. Iseloomu arengu looduslikeks eeldusteks on sünnipärane närvisüsteemi tüüp, mis ilmneb temperamendis ja määrab ära iseloomu kujunemise. Seega kujutab Iseloom endast temperamendi ja elu jooksul omandatud käitumisviiside sulamit. Õpilaste närvisüsteemi sünnipäraste omaduste tundmine on õpetajale vajalik, et õppeprotsessis kujundada õigesti õpilase iseloomu, moraalseid omadusi, käitumist ja võimeid. (Kõverjalg, 1996, 62)
Õppijad erinevad üksteisest esimese ja teise signaalsüsteemi suhtelise tugevuse poolest (Kõverjalg, 1996, 63; Leppik, 2006, 62)
Närvisüsteemi eriomaduste järgi võib õppijaid liigitada kolme tüüpi (Kõverjalg, 1996, 63):
Mõtlejad (Kõverjalg, 1996, 63, Leppik, 2006, 65):
Õpijad, kellel on hea analüüsimis- ja sünteesimisvõime ning kes on tugevad abstraktses mõtlemises, omandavad töövõtte paremini siis, kui õpetaja neid igakülgselt selgitab, lahates iga töövõtte peensusteni üksikuteks tööliigutusteks. Nad tajuvad dünaamiliste nähtuste olemust nii paremini, kui õpetatav demonstreeritakse üksikute etappide kaupa. Edukalt omandavad need õpilased töövõtteid tabelite abil. Õppimisel tuleb neid suunata õpitavate nähtuste üksikasjalikule analüüsimisele, kuna nendel domineerib mõtlemise üldistav laad. (Kõverjalg, 1996, 64; Kõverjalg, 1989, 78) Tavaliselt on nad tugevad matemaatikas, mis neile ka meeldib. Tavaliselt on need õppijad introverdid ja õpetajatele sobilikud. Uus materjal salvestub nende mälus põhiliselt semantilisel viisil. Nad on nõrgad eesmärke seadma, kuid oskavad leida (reaalseid) teid, et eesmärke saavutada. (Leppik, 2006, 65)
Kunstnikud (Kõverjalg, 1996, 63, Leppik, 2006, 64):
Kunstniku tüüpi õpilased saavad töövõtte paremini selgeks, kui seda demonstreeritakse tervikuna, üksikuteks tööliigutusteks jagamata. Neile on tööoperatsiooni ja töövõtteid soovitatav demonstreerida filmi abil, mille kaadrite liikumise kiirust on võimalik muuta. Nad suudavad eristada õpitavas ainult konkreetseid fakte ja nähtusi, nende üldistamisega ei tule iseseisvalt toime. Nende õpetamisel tuleb tähelepanu pöörata õpitavas olulise esiletoomisele, õpitu üldistamisele. (Kõverjalg, 1996, 64; Kõverjalg 1989, 78) Tavaliselt suudavad need õppijad kiiresti eesmärke püstitada ja plaane teha, kuid tunnevad halvasti nende eesmärkide juurde viivaid teid (ehitavad mõttes õhulosse). (Leppik, 2006, 66)
Võrdselt arenenud signaalsüsteemiga õpilastel on tasakaalus esimese- ja teise signaalsüsteemiga jooni ja neid on 40% kõigist inimestest. (Leppik, 2006, 62) Nende õpetamisel tuleb kasutada mõlemate signaalsüsteemide iseärasusi. Näiteks tööoperatsiooni demonstreeritakse algul tervikuna tavalises töötempos, siis näidatakse seda osade (töövõtete) kaupa aeglaselt ning antakse suuliselt täiendavaid selgitusi. (Kõverjalg, 1989, 78)
Õpilaste signaalsüsteemide vahekorra tundmine on eriti oluline jooksva juhendamise ajal, mil õpetaja annab õpilastele individuaalselt täiendavaid selgitusi töö kohta. Erilist tähelepanu tuleb pöörata mahajäävatele õpilastele. (Kõverjalg, 1989, 78)
Õpilaste esimese ja teise signaalsüsteemi vahekorra kindlaksmääramisel võib abiks olla õpetajate omavaheline arutelu. Õpilased, kellel on head kirjanduslikud , musikaalsed ja kujutava kunsti alased võimed, on ülekaalus esimene signaalsüsteem. Õpilastel, kes on tugevad matemaatikas, oskavad end hästi väljendada ning ajaloolisi ja loodusnähtusi hästi analüüsida ja sünteesida, on suhteliselt tugevam teine signaalsüsteem. (Kõverjalg, 1996, 64)
Iseloom on inimese püsivate ja oluliste psüühiliste omaduste individuaalne kombinatsioon, mis väljendab inimese suhtumist tegelikkusesse ning avaldub tema käitumises ja tegudes. (Kõverjalg, 1996, 61)
Õppimisel tuleb arvestada seda, et õppijate iseloomu kvalitatiivsete eripärasuste näitajateks ning iseloomu väljendajateks on tundmused ja emotsioonid. Tundmuste avaldumise iseloom sõltub õppija sotsiaalsete ja eetiliste pidurite arengutasemest, inimese tahtelise eneseregulatsiooni arengust. Mõni võib õppetegevuses ebaõnnestumise puhul kergesti ärrituda, ilmutada taltsutamatust ja kaotada enesevalitsemise. Samas teine võib ka oma loomult olla kergesti ärrituv, kuid ta oskab ennast valitseda ja ohjeldada. (Kõverjalg, 1996, 62)
Iseloom kujuneb pikkamööda elu peegelduste tulemusena, kasvatus-, õppimis-, ja tööprotsessis. Iseloomu arengu looduslikeks eeldusteks on sünnipärane närvisüsteemi tüüp, mis ilmneb temperamendis ja määrab ära iseloomu kujunemise. Seega kujutab Iseloom endast temperamendi ja elu jooksul omandatud käitumisviiside sulamit. Õpilaste närvisüsteemi sünnipäraste omaduste tundmine on õpetajale vajalik, et õppeprotsessis kujundada õigesti õpilase iseloomu, moraalseid omadusi, käitumist ja võimeid. (Kõverjalg, 1996, 62)
Õppijad erinevad üksteisest esimese ja teise signaalsüsteemi suhtelise tugevuse poolest (Kõverjalg, 1996, 63; Leppik, 2006, 62)
- Esimene signaalsüsteem kujutab endast vahetu
maailma peegeldamise vormi, mis avaldub inimese meeleelunditele otseselt mõjuvad ärritused, mis kutsuvad esile aistinguid, tajusid ja kujutlusi: konkreetsed kujundid, värvid, helid, lõhnad. Nad hangivad infot meeleorganitega, eelkõige nägemise kaudu. Neid inimesi on 40%
- Teine signaalsüsteem kujutab endast reageerimist kõnele (sõnadele) kui ärritajale, millega inimene tähistab esemeid ja nähtusi ning mis muutuvad teise signaalsüsteemi ärritajateks ainult seetõttu, et need seostuvad vahetute, esimese signaalsüsteemi signaalidega. Nende mõttetegevus on abstraktsem ja osal puudud kujundlik mõtlemine üldse. Neid on 14- 20% kõigist inimestest.
Närvisüsteemi eriomaduste järgi võib õppijaid liigitada kolme tüüpi (Kõverjalg, 1996, 63):
- mõtlejad – suhteliselt tugeva teise signaalsüsteemiga õppijad
- kunstnikud – õppijad, kellel on esimene signaalsüsteem ülekaalus
- tasakaalustatud tüüp - võrdselt arenenud signaalsüsteemiga inimesed.
Mõtlejad (Kõverjalg, 1996, 63, Leppik, 2006, 65):
- hea analüüsivõime ja abstraktne mõtlemine
- ei tunneta tegelikkust vahetult, vaid jagavad selle osadeks, elementideks, liikideks
- tugevad süstematiseerimises ja abstraktses mõtlemises
- kalduvad nägema rohkem üldist kui konkreetset ja üksikasjalikku
Õpijad, kellel on hea analüüsimis- ja sünteesimisvõime ning kes on tugevad abstraktses mõtlemises, omandavad töövõtte paremini siis, kui õpetaja neid igakülgselt selgitab, lahates iga töövõtte peensusteni üksikuteks tööliigutusteks. Nad tajuvad dünaamiliste nähtuste olemust nii paremini, kui õpetatav demonstreeritakse üksikute etappide kaupa. Edukalt omandavad need õpilased töövõtteid tabelite abil. Õppimisel tuleb neid suunata õpitavate nähtuste üksikasjalikule analüüsimisele, kuna nendel domineerib mõtlemise üldistav laad. (Kõverjalg, 1996, 64; Kõverjalg, 1989, 78) Tavaliselt on nad tugevad matemaatikas, mis neile ka meeldib. Tavaliselt on need õppijad introverdid ja õpetajatele sobilikud. Uus materjal salvestub nende mälus põhiliselt semantilisel viisil. Nad on nõrgad eesmärke seadma, kuid oskavad leida (reaalseid) teid, et eesmärke saavutada. (Leppik, 2006, 65)
Kunstnikud (Kõverjalg, 1996, 63, Leppik, 2006, 64):
- haaravad tegelikkust tervikuna, täielikult, osadeks jagamata (oluline näha vastavat skeemi, pilti, filmi jne)
- omane tegelikkuse elav, laiahaardeline tajumine
- mõtlemine emotsionaalne
- kõne piltlik
- fantaasia on hästi arenenud
- mõistmine õppimise juures tähtis
Kunstniku tüüpi õpilased saavad töövõtte paremini selgeks, kui seda demonstreeritakse tervikuna, üksikuteks tööliigutusteks jagamata. Neile on tööoperatsiooni ja töövõtteid soovitatav demonstreerida filmi abil, mille kaadrite liikumise kiirust on võimalik muuta. Nad suudavad eristada õpitavas ainult konkreetseid fakte ja nähtusi, nende üldistamisega ei tule iseseisvalt toime. Nende õpetamisel tuleb tähelepanu pöörata õpitavas olulise esiletoomisele, õpitu üldistamisele. (Kõverjalg, 1996, 64; Kõverjalg 1989, 78) Tavaliselt suudavad need õppijad kiiresti eesmärke püstitada ja plaane teha, kuid tunnevad halvasti nende eesmärkide juurde viivaid teid (ehitavad mõttes õhulosse). (Leppik, 2006, 66)
Võrdselt arenenud signaalsüsteemiga õpilastel on tasakaalus esimese- ja teise signaalsüsteemiga jooni ja neid on 40% kõigist inimestest. (Leppik, 2006, 62) Nende õpetamisel tuleb kasutada mõlemate signaalsüsteemide iseärasusi. Näiteks tööoperatsiooni demonstreeritakse algul tervikuna tavalises töötempos, siis näidatakse seda osade (töövõtete) kaupa aeglaselt ning antakse suuliselt täiendavaid selgitusi. (Kõverjalg, 1989, 78)
Õpilaste signaalsüsteemide vahekorra tundmine on eriti oluline jooksva juhendamise ajal, mil õpetaja annab õpilastele individuaalselt täiendavaid selgitusi töö kohta. Erilist tähelepanu tuleb pöörata mahajäävatele õpilastele. (Kõverjalg, 1989, 78)
Õpilaste esimese ja teise signaalsüsteemi vahekorra kindlaksmääramisel võib abiks olla õpetajate omavaheline arutelu. Õpilased, kellel on head kirjanduslikud , musikaalsed ja kujutava kunsti alased võimed, on ülekaalus esimene signaalsüsteem. Õpilastel, kes on tugevad matemaatikas, oskavad end hästi väljendada ning ajaloolisi ja loodusnähtusi hästi analüüsida ja sünteesida, on suhteliselt tugevam teine signaalsüsteem. (Kõverjalg, 1996, 64)