noorukiiga
Noorukiiga on murde- ja küpsusea vahel.
Selles vanuses lähenevad noored bioloogilisele, vaimsele ja sotsiaalsele küpsusele. Kujunevad maailmavaade, eneseteadvus ja tulevikupüüdlused. Ilmneb loominguvajadus, huvi teatud alade või teaduste vastu (sh elukutsevalik). (Kõverjalg, 1996, 27)
Mõnel õppijal võib täheldada teatud käitumislõtvust, endassesuletust, originaalitsemist ja kangekaelsust. Mõnikord esineb egoism ja individualism, upsakust ja jämedust. (Kõverjalg, 1996, 27)
Noorukieas areneb vaatlusvõime (võrreldes murdeeaga vaatlused sihi- ja süsteemikindlamad) ja abstraktne mõtlemine. See vajab õpetajapoolset õiget suunamist. Õppijaid tuleb harjutada oma vaatlustes mitte laiali valguma, vaid allutama need alati püstitatud ülesannetele eesmärgiga mingeid järeldusi teha. Aktiivselt on tegevusse rakendunud teine signaalsüsteem (reageeritakse kõnele kui ärritajale). (Kõverjalg, 1996, 27)
Mehaaniline omandamine asendub mõtestatud omandamisega, püütakse analüüsida ja seostada uued teadmised varasemate teadmistega. Mõtlemist iseloomustab üksikteadmiste seostamine teadmiste süsteemiks, faktide mõistete klassifitseerimine, teadmiste üldistamisoskus. Õppijad peaksid selles eas kriitiliselt suhtuma oma mõttetegevusse ja harjuma eraldama olulist ebaolulisest ning nähtusi selgitama. Olema võimelised võtma kindlaid seisukohti neid ümbritsevate nähtuste suhtes (veendumused). (Kõverjalg, 1996, 27)
Mõtlemine on järjekindlam ja argumenteeritum, mis avaldub oskuses seostada õppeainete erinevaid osi teadmiste süsteemiks. Avalduvad selgemad individuaalsed võimed, mille arendamisel tuleb tõsist tähelepanu pöörata. (Kõverjalg, 1996, 27)
Õppijate töö motiivid võivad olla: sotsiaalsed, tunnetuslikud, enesekasvatuslikud, materiaalsed –huvitab tehniline tegevus, tegevuse tulemus, töötasu, elukutse omandamine (Kõverjalg, 1996, 27)
Õpetajal tuleb (Kõverjalg, 1996, 27- 28):
Selles vanuses lähenevad noored bioloogilisele, vaimsele ja sotsiaalsele küpsusele. Kujunevad maailmavaade, eneseteadvus ja tulevikupüüdlused. Ilmneb loominguvajadus, huvi teatud alade või teaduste vastu (sh elukutsevalik). (Kõverjalg, 1996, 27)
Mõnel õppijal võib täheldada teatud käitumislõtvust, endassesuletust, originaalitsemist ja kangekaelsust. Mõnikord esineb egoism ja individualism, upsakust ja jämedust. (Kõverjalg, 1996, 27)
Noorukieas areneb vaatlusvõime (võrreldes murdeeaga vaatlused sihi- ja süsteemikindlamad) ja abstraktne mõtlemine. See vajab õpetajapoolset õiget suunamist. Õppijaid tuleb harjutada oma vaatlustes mitte laiali valguma, vaid allutama need alati püstitatud ülesannetele eesmärgiga mingeid järeldusi teha. Aktiivselt on tegevusse rakendunud teine signaalsüsteem (reageeritakse kõnele kui ärritajale). (Kõverjalg, 1996, 27)
Mehaaniline omandamine asendub mõtestatud omandamisega, püütakse analüüsida ja seostada uued teadmised varasemate teadmistega. Mõtlemist iseloomustab üksikteadmiste seostamine teadmiste süsteemiks, faktide mõistete klassifitseerimine, teadmiste üldistamisoskus. Õppijad peaksid selles eas kriitiliselt suhtuma oma mõttetegevusse ja harjuma eraldama olulist ebaolulisest ning nähtusi selgitama. Olema võimelised võtma kindlaid seisukohti neid ümbritsevate nähtuste suhtes (veendumused). (Kõverjalg, 1996, 27)
Mõtlemine on järjekindlam ja argumenteeritum, mis avaldub oskuses seostada õppeainete erinevaid osi teadmiste süsteemiks. Avalduvad selgemad individuaalsed võimed, mille arendamisel tuleb tõsist tähelepanu pöörata. (Kõverjalg, 1996, 27)
Õppijate töö motiivid võivad olla: sotsiaalsed, tunnetuslikud, enesekasvatuslikud, materiaalsed –huvitab tehniline tegevus, tegevuse tulemus, töötasu, elukutse omandamine (Kõverjalg, 1996, 27)
Õpetajal tuleb (Kõverjalg, 1996, 27- 28):
- aktiviseerida õpilase mõttetegevust, lasta põhjendada, analüüsida probleemsituatsioone;
- julgustama raskusi ületama;
- suunata tähelepanu esitatud olulisematele mõtetele ja aidata seostada uut materjali juba olemasolevate teadmiste, oskuste ja kogemustega;
- tähelepanu pöörata täpsuse, korrektsuse, iseseisvuse, vastutustunde, sihikindluse ja organiseerimise kujundamisele;
- suunata õppijaid oma võimeid arendama;
- praktilise töö käigus tõstatada kaugemaid eesmärke, mille saavutamine nõuab pingutust;
- suunata moraalset kujunemist, sest muidu võib neil välja areneda palju negatiivseid iseloomuomadusi;
- valida töid, mis peab olema seotud teadmiste rakendamisega praktikasse;
- õppijaid hästi motiveerida, põhjendada elukutse valiku tähtsust ning toetada selle valikut.