intelligentsustüüpide arendamine
Järgneval esitame kuidas neid intelligentsustüüpe kasutada ja arendada.
Lingvistilise intelligentsuse kasutamine ja arendamine (Burnett 2002, 131):
Õppimisel lingvistilise intelligentsuse puhul (Burnett, Jarvis 2004, 74):
Visuaalse - ruumilise intelligentsuse kasutamine ja arendamine (Burnett 2002, 132):
Õppimisel visuaal-ruumilise intelligentsuse puhul (Burnett, Jarvis 2004, 74):
Muusikalis-rütmilise intelligentsuse kasutamine ja arendamine (Burnett 2002, 133):
Õppimisel muusikalis-rütmilise intelligentsuse puhul (Burnett, Jarvis 2004, 74):
Kehalis-kinesteetilise intelligentsuse kasutamine ja arendamine (Burnett 2002, 134):
Õppimisel kehalis-kinesteetilise intelligentsuse puhul (Burnett, Jarvis 2004, 75):
Loogilis-matemaatilise intelligentsuse kasutamine ja arendamine (Burnett 2002, 135):
Õppimisel loogilis-matemaatilise intelligentsuse puhul (Burnett, Jarvis 2004, 74):
Interpersonaalse intelligentsuse kasutamine ja arendamine (Burnett 2002, 136):
Õppimisel interpersonaalse intelligentsuse puhul (Burnett, Jarvis 2004, 75):
Intrapersonaalse intelligentsuse kasutamine ja arendamine (Burnett 2002, 137):
Õppimisel intrapersonaalse intelligentsuse puhul (Burnett, Jarvis 2004, 75):
Naturalistliku (looduslik – loomuliku) intelligentsuse kasutamine ja arendamine (Burnett, 2002, 138):
Õppimisel naturalistliku (looduslik – loomuliku) intelligentsuse puhul (Burnett, Jarvis 2004, 75):
Eksistentsiaalse intelligentsuse kasutamine ja arendamine (Burnett 2002, 138):
Õppimisel eksistentsiaalse intelligentsuse puhul (Burnett, Jarvis 2004, 76):
Järgnevalt leiate dokumendi faili, kus on lühike intelligentsustüübi test ja saate ennast hinnata.
Lingvistilise intelligentsuse kasutamine ja arendamine (Burnett 2002, 131):
- Mängige või mõelge välja sõnamänge, ristsõnu jne.
- Käige raamatukogus, raamatupoes, antikvariaadis. Lugege vähemalt üks raamat nädalas.
- Rikastage iga päev oma sõnavara ühe uue sõnaga (sõnavara rikastamine).
- Õppige pähe mõni tuntud luuletus, et seda võimalusel kõva häälega ette kanda.
- Muusikale vahelduseks kuulake mõne hea etleja audiolindistus
- Kuulake häid jutuvestjaid ning püüdke nende lugusid sõpradele edasi rääkida.
- Muretsege sünonüümsõnastik ja kasutage seda pidevalt sõnavara täiendamiseks.
- Lugege erinevaid kirjutisi.
- Pidage päevikut, kuhu kirjutate arvustused filmidest, raamatutest, plaatidest, mida olete näinud, lugenud või kuulnud. Pidage seda päevikut vähemalt kuuaega.
- Püüdke kirjutada erinevate autorite stiilis.
Õppimisel lingvistilise intelligentsuse puhul (Burnett, Jarvis 2004, 74):
- Tehke informatsioonist oma sõnadega kokkuvõte.
- Tehke võtmesõnadest koosnev poster.
- Koostage enese testimiseks küsimused, millele saab vastata “jah” või “ei”.
- Mõelge välja teemaga seotud mõistatusi ja lauamänge.
Visuaalse - ruumilise intelligentsuse kasutamine ja arendamine (Burnett 2002, 132):
- Käige kunstigaleriis pilte vaatamas ja tõlgendamas.
- Muutke informatsioon kujundlikuks, näiteks mõttekaardina.
- Arendage välja visuaalsete sümbolite süsteem märkmete tegemiseks.
- Tehke näitlikustatud esitlus mõnel õpitud teemal.
- Uurige, kuidas on visuaalsed kujundid filmides ja televisioonisaadetes kokku pandud (näiteks valgustus ja kaamera/pildi nurk).
- Uurige optilisi illusioone, looge neid ise.
- Kujundage uusi leiutisi, tehke näidis.
- Õppige origami (Jaapani paberivoltimiskunst) lihtsamaid võtteid.
- Lugege kaarte ja märkige neile oma reisimarsruute, ajaloolisi ja huvitavaid kohti, kus olete viibinud jne.
- Pange kokku mosaiikpilte jne.
Õppimisel visuaal-ruumilise intelligentsuse puhul (Burnett, Jarvis 2004, 74):
- Tehke mõttekaart.
- Joonistage antud informatsiooni põhjal poster või karikatuur.
- Vaadake antud teema kohta videosid või otseesitlusi.
Muusikalis-rütmilise intelligentsuse kasutamine ja arendamine (Burnett 2002, 133):
- Muutke oluline informatsioon laulusõnadeks, mida saate mõne tuntud viisi järgi ümiseda.
- Võtke nädal vabaks ja kuulake lemmikplaate. Kuulake folki, džässi või bluusi.
- Püüdke mõista kuidas kirjandusteos on muudetud muusikalis (näiteks “Hüljatud”).
- Kirjutage oma lemmiklauludele salme juurde.
- Pidage sõpradega regulaarseid muusikaõhtuid, kus te kordamööda tutvustate mõnda lugu hiljuti kuulatud plaadilt.
- Valige välja teid inspireerivaid viise ja laule. Salvestage neid omale nn näidisalbumiks.
- Valige muusika, mis sobib teie hetke meeleoluga või tegevusega (näiteks ajalootunniks valmistumisel valige sobiv ajalooline pala). Kuulake seda töötamise ajal.
- Koguge infot andekatest muusikutest ja võrrelge nende meetodeid, mida nad kasutasid edu saavutamiseks.
- Looge muusikat või laule õpitu põhjal.
- Kasutage lööklauseid, rütme ja riime informatsiooni mällu talletamiseks.
Õppimisel muusikalis-rütmilise intelligentsuse puhul (Burnett, Jarvis 2004, 74):
- Valige inspiratsiooni ja sobiva atmosfääri tekitamiseks sobiv taustmuusika.
- Püüdke informatsioon panna luule, laulu või räpploo vormi.
- Valige teemaga sobiv muusika.
Kehalis-kinesteetilise intelligentsuse kasutamine ja arendamine (Burnett 2002, 134):
- Kirjutage ja kandke ette sketše või improvisatsioonilisi lugusid, mis illustreerivad mõnd momenti teie õpingutes.
- Lugege jooga, tai chi ja teiste lõdvestamis- ja mediteerimistehnikate kohta.
- Õppige žongleerimist (suurepärane harjutus ajule).
- Mõelge välja nn soojendusharjutused õppimise alustamiseks.
- Muutke informatsioon füüsiliseks liikumiseks, nii nagu lastelauludega kaasnevad vastavad liigutused.
- Püüdke käsi kasutamata kellelegi teed juhatada.
- Õppige erinevaid tantsustiile ja nendega seonduvaid tavasid.
- Tegelege mõne spordialaga, mis nõuab osavust või graatsilisi ja kontrollitud liigutusi.
- Mängige kiiret reaktsiooni nõudvaid arvutimänge.
- Tegelege käsitöö, keraamika, aianduse, õmblemise või mõne muu tegevusega, kus te midagi oma kätega valmistate.
Õppimisel kehalis-kinesteetilise intelligentsuse puhul (Burnett, Jarvis 2004, 75):
- Külastage õpitava teemaga seotud muuseume ja paiku.
- Kasutage märkmepabereid vajaliku info üleskirjutamiseks (neid pabereid omavahel ümber paigutades ja segades võtke pimesi üks sedel ja seejärel püüdke arvata, milline info on puudu).
- Mõelge välja liikumisega seotud mänge, sõnamänge jms.
Loogilis-matemaatilise intelligentsuse kasutamine ja arendamine (Burnett 2002, 135):
- Harjutage arvutamist, suuruse, koguse, kauguse, kaalu jms hindamist.
- Vaadake või lugege kriminulle ja proovige lahenduskäike välja nuputada.
- Lugege hiljutiste avastuste ja arengusuundade kohta populaarteaduslikke tekste (eriti aju ja õppimisega seonduvaid teemasid).
- Lugege filosoofidest, nagu Aristoteles ja Platon, kes rajasid filosoofia.
- Seistes koolisööklas või poes järjekorras, arvutage välja ostu maksumus.
- Planeerige ja kirjutage hoolikalt üles oma rahalised kulutused.
- Pidage üksikasjalikku päevikut, kuhu märgite tehtud ja tehtavad tööd.
- Kirjutamisel või kõnelemisel põhjendage oma mõtteid.
- Kasutage tekstis tähtsama esiletoomisel markerit või teist värvi pastapliiatsit.
- Koostage loetelusid ja kokkuvõtteid saadud informatsioonist ning märkige kõik punkthaaval üles.
Õppimisel loogilis-matemaatilise intelligentsuse puhul (Burnett, Jarvis 2004, 74):
- Kasutage kategooriatesse liigitamist ja loetelude koostamist.
- Otsige mudeleid, jadasid, järjekordi.
- Koostage skeem, mis selgitab teemat samm-sammult.
Interpersonaalse intelligentsuse kasutamine ja arendamine (Burnett 2002, 136):
- Võtke eesmärgiks rääkida iga päev inimesega, kellega te varem pole vestelnud.
- Õpetage mõnda õpitud teemat kellelegi teisele (hea võte kordamiseks).
- Aidake korraldada erinevaid tegevusõhtuid lastele.
- Olge arutelude ja debattide juhataja.
- Korraldage koos sõpradega ajurünnakuid kodutööde tegemiseks.
- Võtke enda hoole alla mõni noorem laps, kuulake teda lugemas, julgustage tegemistes ja arutlege teemadel, mis tunduvad talle rasked.
- Kirjutage, lavastage ja osalege näidendis. Esinege perele või sõpradele.
- Jälgige (diskreetselt), kuidas inimesed omavahel suhtlevad ja üritage tekkinud olukordi lahti seletada. Mis toimub?
- Aidake kellelgi järele jõuda õppematerjalis, mis on tal vahele jäänud.
- Kandideerige esindama klassi/rühma kooli õpilasomavalitsuses või mõnes muus sarnases struktuuris.
Õppimisel interpersonaalse intelligentsuse puhul (Burnett, Jarvis 2004, 75):
- Jagage kellegagi oma ideid, leidke endale õpingukaaslane.
- Õpetage teisi või juhtige kordamistundi.
- Esitage üksteisele antud teema kohta küsimusi.
Intrapersonaalse intelligentsuse kasutamine ja arendamine (Burnett 2002, 137):
- Pidage kuu aja vältel päevikut (soovitavalt mitte jaanuaris). Kirjutage üles mõtted ja tunded kõigest sellest, mida näete ja kogete.
- Kirjutage üles oma elulugu (ühel päeval võite selle kinkida lastele).
- Püüdke analüüsida unenägusid (Miks ma sellist unenägu nägin?).
- Lugege nende inimeste biograafiaid, kes said kuulsaks tänu oma tugevale isiksusele ja veendumustele.
- Kirjutage üles oma positiivsed enesesisendused ja lugege neid iga päev.
- Lugege erinevatest usunditest.
- Lugege filosoofilist kirjandust ning uurige käsitletud teemasid.
- Iga päeva lõpus tehke kokkuvõte asjadest, mis läksid hästi. Mõelge, mida tahate homme korda saata.
- Koguge erilisi hetki.
- Leidke iga päev enda jaoks aega – proovige iseendaga mõttes rääkida, isegi kui see tundub tobe. Kasutage kõnes positiivseid enesesisendusi.
Õppimisel intrapersonaalse intelligentsuse puhul (Burnett, Jarvis 2004, 75):
- Pidage päevikut.
- Seostage oma ideid isikliku või perekondliku kogemusega.
- Kirjutage üles teemaga seonduvad olulised küsimused.
Naturalistliku (looduslik – loomuliku) intelligentsuse kasutamine ja arendamine (Burnett, 2002, 138):
- Võtke endale lemmikloom ja õppige tema eest hoolitsema.
- Õppige jälgima ilma. Vaadake iga päev telerist ilmaennustusi ja analüüsige neid hiljem.
- Märgake, mida inimesed kasvatavad aias.
- Vaadake loodus- ja loomasaateid ning dokfilme.
- Käige loomaaedades ja loodusloomuuseumides.
- Tutvuge lähemalt mingi looduse või looma teemaga ja tehke sellest klassile ettekanne.
- Mõelge välja looduse matkarada piirkond lastele.
- Võtke kaasa kohtadest, kus käite, käbisid, puulehti jne ning säilitage need meenetena.
- Puhkusel või reisil olles jälgige ja koguge infot elusloodusest, võimalikest ilmastikutingimustest ja maa geograafiast.
- Aidake oma vanemaid aiatöödel.
Õppimisel naturalistliku (looduslik – loomuliku) intelligentsuse puhul (Burnett, Jarvis 2004, 75):
- Külastage õpitava teemaga seotud kohta, tutvuge sealse geograafia, looduse ja vee-eluga.
- Tehke endale selgeks, milline roll on antud teema puhul loodusel (kliima, ilm, loomad, toiduainete tootmine).
- Koguge loodusest esemeid, mis võiksid seonduda antud teemaga.
Eksistentsiaalse intelligentsuse kasutamine ja arendamine (Burnett 2002, 138):
- Lugege pühakirju, kus käsitletakse hingelisi ja eksistentsiaalseid küsimusi.
- Õppige mediteerima.
- Vaadake moraalse ja eksistentsiaalse sisuga filme – „Jeesus Naatsaretist“ jne.
- Lugege eksistentsiaalseid teemasid käsitlevate kirjanike luuletusi ja esseesid.
- Kuulake muusikat, mis peaks tekitama sügavaid spirituaalseid tundeid.
- Kirjutage üles eksistentsiaalsed küsimused, mis teil tekivad, näiteks „Kus ma olin enne sündi?“ jne.
- Lugege suurte mõtlejate elulugusid või kokkuvõtteid nende elust.
- Kutsuge rääkima erinevate usundite esindajaid nende tõekspidamistest.
- Vaadake tunnustatud kunstiteoseid, mis kujutavad elu, surma, eksistentsi ja hingelisust.
- Koguge infot uuemate ideede kohta kosmoloogia ja universumi olemuse vallast.
Õppimisel eksistentsiaalse intelligentsuse puhul (Burnett, Jarvis 2004, 76):
- Vaadake õpitava valdkonnaga seonduvaid filme, milles käsitletakse kõlbelisi ja hingeelu puudutavaid teemasid.
- Külastage kirikuid, templeid, mošeesid ja teisi religiooniga seotud kohti.
- Koguge koopiaid või postkaarte antud teemaga seotud kunstitöödest, mis väljendavad religioosseid teemasid või on suunatud mingi usulise aspekti käsitlemisele.
Järgnevalt leiate dokumendi faili, kus on lühike intelligentsustüübi test ja saate ennast hinnata.
Intelligentsustüübi_test.doc | |
File Size: | 34 kb |
File Type: | doc |