5. Intelligentsuse tüübid
Inimese üldised vaimsed võimed ehk arukus
(intelligentsus) on võimete kompleks, mille rakendamisvõimalused on
äärmiselt avarad.
“Arukus ehk intelligentsus on inimese üldine võime oma mõtlemist uutele nõuetele suunata, see on vaimne kohanemisvõime elu uutele ülesannetele ja tingimustele.” (Tamm, 1976, 13).
Arukus ehk intelligentsus on inimese üldine vaimne võimekus. Muuhulgas sisaldab see võimet arutleda, planeerida, probleeme lahendada, abstraktselt mõelda, keerulisi ideid mõista, kiiresti ja läbi kogemuse õppida. Oma mõtlemist uutele nõuetele suunata, see on vaimne kohanemisvõime elu uutele ülesannetele ja tingimustele. Arukus on ikka suunatud mingi probleemi lahendamisele, arukaks nimetatakse niisugust tegevust, mis viib eesmärgile kergesti ja kiiresti, vältides vigu ja tarbetust tööst põhjustatud takistusi. (Tamm, 1976, 11-13). Vaimne võimekus peegeldab laiemat ja sügavamat võimet mõista ümbritsevat – taibukust, asjadest arusaamist või tegevusplaani väljamõtlemist. (Brunett, 2002, 126)
Gardneri järgi võime eristada inimestel üheksat intelligentsuse tüüpi (Krull, 2000, 80 – 83; Burnett, Jarvis, 2004, 70-71; Brunett, 2002, 130):
“Arukus ehk intelligentsus on inimese üldine võime oma mõtlemist uutele nõuetele suunata, see on vaimne kohanemisvõime elu uutele ülesannetele ja tingimustele.” (Tamm, 1976, 13).
Arukus ehk intelligentsus on inimese üldine vaimne võimekus. Muuhulgas sisaldab see võimet arutleda, planeerida, probleeme lahendada, abstraktselt mõelda, keerulisi ideid mõista, kiiresti ja läbi kogemuse õppida. Oma mõtlemist uutele nõuetele suunata, see on vaimne kohanemisvõime elu uutele ülesannetele ja tingimustele. Arukus on ikka suunatud mingi probleemi lahendamisele, arukaks nimetatakse niisugust tegevust, mis viib eesmärgile kergesti ja kiiresti, vältides vigu ja tarbetust tööst põhjustatud takistusi. (Tamm, 1976, 11-13). Vaimne võimekus peegeldab laiemat ja sügavamat võimet mõista ümbritsevat – taibukust, asjadest arusaamist või tegevusplaani väljamõtlemist. (Brunett, 2002, 126)
Gardneri järgi võime eristada inimestel üheksat intelligentsuse tüüpi (Krull, 2000, 80 – 83; Burnett, Jarvis, 2004, 70-71; Brunett, 2002, 130):
- Lingvistiline intelligentsus – keelekasutusvõime, mis seisneb suutlikkuses väljendada oma mõtteid adekvaatselt ja saada aru teistest inimestest. Võime kasutada ja mõista sõnu. Nad oskavad hästi jutustada, kirjeldada, veenda ja juhendada, olla osavad sõnamängudes, näidendites, rääkimises, lugude jutustamises, võivad huvi tunda võõrkeelte vastu, mille õppimine võib olla neile kerge. See väljendub kirjanikel, luuletajad, advokaatidel jt kutsealadel.
- Loogilis-matemaatiline intelligentsus väljendub arusaamisest põhjuslikest seostest, nagu on omane teadlastele. Ka väljendub see tüüp võimes sooritada toiminguid numbrite, hulkade ja operatsiooniblokkidega, nagu teevad matemaatikud. Loogilist mõtlemist nõudvate probleemide lahendamine ja põhinevad ratsionaalsel mõtlemisel. Siia kuuluvad detektiivid, teadlased, arstid, raamatupidajad, programmeerijad, maletajad jt.
- Visuaalne - ruumiline intelligentsus – võime kujutada tajutavat ruumilistes suhetes. Visuaalne informatsioon, pildid, kujundid. Selle andelaadiga kaasneb võime näha asju ja mõelda, kuidas mingi asi võiks välja näha ja missugust ruumi ta täidaks. Piltide loomisel ja tõlgendamisel pööratakse suurt tähelepanu detailidele. See vajalik meremeestel, lennukipilootidel, et navigeerida merel või õhus, maletajatel, skulptoritel, kunstnikel jt erialadel.
- Kehalis-kinesteetiline intelligentsus see võime on seotud meie füüsisega. Inimese võime kasutada kogu keha või selle osi – käsi, nägu, jalgu – probleemide lahendamiseks, millegi valmistamiseks või käivitamiseks. Sportlase, tantsijad, näitlejad. Selle andelaadi omamine tähendab head kehatunnetust, suurepärast koordinatsiooni, painduvust ja graatsilisust.
- Muusikalis-rütmiline intelligentsus, seisneb võimes mõelda muusikalistes kategooriates. Helidega seotud tegevused. Võimekus luua rütme ja meloodiaid. Väljendada tundeid ja mõtteid muusikaliselt abstraktses vormis. Muusika inspireerib ja mõjutab neid. Juba noorelt oskavad laulda, pilli mängida või hinnata muusikaliste ideede tõlgendusi.
- Interpersonaalne intelligentsus seisneb võimes mõista teisi inimesi, neil on hästi arenenud empaatiavõime teiste inimeste ja nende vajaduste suhtes. See on vajalik kõigile inimestele teistega suhtlemiseks, eriti õpetajatele, arstidele, poliitikutele või ärimeestele jt. Hea suhtlemis- ja juhtimisoskus. Oskavad teisi hästi motiveerida ja saavad hakkama nende emotsionaalsete ning isiklike probleemidega.
- Intrapersonaalne intelligentsus väljendub võimes mõista iseennast, arusaamises, kes ta ise on, mida teha suudab, kuidas reageerib mitmesugustele nähtustele, millistest asjadest tuleb tal hoiduda ja milliste poole püüelda. Inimesed, kes mõistavad iseennast, näivad teadvat, mida suudavad teha ise ja millal tuleb teistelt abi paluda. Neid iseloomustab sügav mõtlemine, eneseotsingud ning iseenda ja oma sisemiste emotsionaalsete seisundite mõistmine.
- Naturalistlik (looduslik – loomulik) intelligentsus osutub inimvõimele eristada elusobjekte (taimi, loomi), kuid ka tundlikkusele teiste ümbritseva maailma esemete ja nähtuste (pilvede, maastiku reljeefi jt) suhtes. Kõik mis seotud looduse, aastaaegadega ja universumiga. Mõista loodust ja elada kooskõlas loodusega. Oskavad loomadega „suhelda“ ja neid mõista, aru saada loodusjõududest ja looduse rütmidest, leiavad rahu ning tröösti looduskeskkonnast.
- Eksistentsiaalne – religioosne, kosmiline ja müstiline teadlikkus. Võimekus mõista religioosseid ja spirituaalseid ideid.