sangviinik, flegmaatik, koleerik ja melanhoolik
Järgnevalt kirjeldame temperamenditüüpide omadusi, mis on ka esitatud alljärgneval joonisel.
Sangviinikud on organiseerimis- ja teovõimelised, elavad ja aktiivsed. On lõbusad, elurõõmsad, energilised ja asjalikud ning alati reipad. Õppetöös on iseseisvad ja sõltumatud, on suutelised ennast vaos hoidma ja keerulistes olukordades säilitavad enesevalitsemise. Nende intellekt on paindlik, nad võivad oma tähelepanu kergesti ümber lülitada ühelt tegevuselt teisele ja suudavad kergesti uut haarata.
Sageli nad ei vii alustatut lõpule, haarab uuest ettevõtmisest innuga kinni, kuid jahtub kiiresti maha, kui ettevõtmine lakkab huvi pakkumast. Võivad end ülehinnata, kuid oma ebameeldivusi ja ebaõnnestumisi elavad üle kergesti ja kohanevad kiiresti uutes olukordades. Huvides ja kalduvustes on püsimatud. Peavad ühekülgset, igapäevast vaevanõudvat tööd koormavaks, kuid on vastupidavad ja töövõimelised. Nad leiavad kiiresti inimestega kontakti, on head suhtlejad ja abivalmid. Ei talu üksluist ja monotoonset õppetööd, sest tundmused tekivad ja vahelduvad neil kiiresti. Vahel ei suuda keskenduda ja mõnikord kipuvad asjast kõrvale kalduma. Nende kõne on kiire ja täpne. Nad uinuvad ja ärkavad kiiresti. Sangviinikutele tuleb anda mitmekesist ja vahelduvat tööd. Neid tuleb suunata oma tööd analüüsima. (Kõverjalg, 1996, 59)
Flegmaatikud on rahulikud, püsivad ja väsimatud tööinimesed. Tänu oma närviprotsesside tasakaalukusele ja teatud inertsusele jäävad nad rahulikuks õppetegevuse erinevates olukordades, on head enesevalitsusega Oma tegemistes on järjekindlad ja põhjalikud. Võivad teha edukalt tööd, mis nõuab kestvat ja süstemaatilist pingutamist, täpsust, kannatust, püsivat tähelepanu ja hoolikust. Nad oskavad oodata. On vaiksed ega armasta lobiseda ja kõnelevad rahulikult, žestikuleerimata. Üldiselt on nad väljapeetud ja kannatlikud. Erinevalt sangviinikust viivad alustatud lõpule ning oma suhetes ja huvides on püsivad. Ei kuluta jõudu asjatult ja järgivad rangelt väljakujunenud elukorraldust ja töösüsteemi. Saavad kergesti jagu tundepuhangutest. On vähe altid kiitustele ja laitustele. Töösse lülituvad aeglaselt ja neil esineb raskusi ümberlülitumisega ühelt õpitegevuselt teisele. Ka uutes olukordades kohanevad raskesti. Suhetes inimestega on tasakaalukad, kuid ei leia kiiresti kontakti teiste kaaslastega ning õpingutes võivad teistest maha jääda. Õppeprotsessis tegutsevad aeglaselt, töö planeerimisel on ettevaatlikud ja kaalutlevad kaua. Uue omandamine võtab neil aega ja neid tuleb õppetöös ergutada ja julgustada ja mitte asjatult kiirustada. Nad armastavad kõiges korda. (Kõverjalg, 1996, 60)
Koleerikud on püsimatud, kärsitud, enesevalitsuseta, äkilised ja kannatamatud. Neile on omane kõrgendatud erutatus ja impulsiivsus. Õppetöös ärrituvad väikeste ebaõnnestumiste pärast. Nende õpitegevuses esineb sageli tsüklilisus: kord õpivad suure õhinaga, teinekord löövad aga õppetööle käega (töötavad justkui hookaupa). Alustatud tööd ei vii sageli lõpule. Õpetaja ja kaaslastega suheldes reageerivad ägedalt üsna tühistele märkustele. Suhtlemisel püüavad teistest üle rääkida, vaieldes ägestuvad ja lähevad endast kergesti välja st on tasakaalutud ja kohati agressiivsed. Suhetes inimestega on järsud ja otsekohesed. Räägivad kiiresti ja kirglikult ning neil on ilmekas miimika. Ka nende liigutused on järsud ja hoogsad. Nad on algatusvõimelised, tegutsevad ja otsustavad kiiresti ning kalduvad riskima. On kangekaelsed ja eesmärgi saavutamisel ebajärjekindlad. Nad on leppimatud teiste puuduste suhtes kuid ei pea pikka viha. Koleeriku puuduseks on mitteküllaldane enesevalitsemine ja nende meeleolud kipuvad järsult vahelduma. Teda ei tohi õppetöös liigselt segada, sest liigsete märkuste puhul läheb kergesti endast välja. Neid tuleb aeg-ajalt kutsuda enesevalitsemisele, püüda kasvatada neis rahulikku ja rütmilist tööd. (Kõverjalg, 1996, 60)
Melanhoolikud on tagasihoidlikud, häbelikud ja ujed, kuid erakordselt emotsionaalse vastuvõtlikkusega. Nende töövõime on väike, nad väsivad õppetöös kiiresti ja neil on vähe initsiatiivi. Nad kahtlevad oma võimetes, ei usu oma jõusse, mistõttu ei püüagi sageli õppetöös raskusi ületada, lüües kergesti käega. Uutes olukordades satuvad segadusse. Melanhoolikud on mõnevõrra endasse sulgunud, taludes kergesti üksindust. Nad on kinnised, vähe seltsivad ja ei jaga kellegagi oma mõtteid ning neil esineb raskusi kontaktide loomisel võõraste inimestega. Tahtmatult sobituvad vestluskaaslaste iseloomuga. Räägivad vaikselt ja mõnikord koguni sosinal. Eelistavad töötada omaette ning neile sobib üsna monotoonne tegevus, mis nõuab üksikasjade märkamist ja täpsust. Nad on kohusetundlikud ja püüdlikud. Esitavad kõrgeid nõudmisi endale ja teistele. Kalduvad kahtlustama ja umbusaldama. Ebaõnnestumised on neile rasked ja tundes ahistatust ja nõutust. Erakordselt altid kiitustele ja laitustele. Melanhoolikud on haiglaslikult tundlikud, kergesti haavuvad, erakordselt solvuvad. Alistuvad nurisematult ja on passiivsed ning arglikud, taotledes teiste osavõtlikkust. Õppetöös vajavad melanhoolikud julgustamist, ergutust, taktitundelist ja lahket kohtlemist. Negatiivse tagasiside andmisel tuleb olla ettevaatlik ja teha seda oskuslikult, et nad ei kaotaks usku oma võimetesse. (Kõverjalg, 1996, 60)
Igal inimesel on üheaegselt kõigi temperamenditüüpide jooni mingi ühe tüübi ülekaaluga ning igal temperamendil on oma positiivsed küljed.
Närvisüsteemi omadused on osalt päritavad, osalt omandatavad looteeas või esimesel eluaastal. Iga erineva temperamendiga õpilasele tuleb kutseõppel individuaalselt läheneda.
Tugevate erutusprotsessidega õpilasi peab pidevalt tagasihoidlikkusele ja enesevalitsemisele manitsema ning kasvatama neis rahuliku ja rütmilise töö harjumusi.
Nõrkade närviprotsessidega õpilasi tuleb julgustada, ergutada nende aktiivsust ja nõuda raskuste ületamist.
Temperament kuulub inimese kõige püsivamate psüühiliste iseärasuste hulka, mis avaldub käitumises ja tegevuses, kuid ei määra neid. Temperamendi tundmine ja temperamendiga seotud omaduste oskuslik kasutamine on eduka kasvatustöö põhialus.
Kuna temperamendi omadusi peetakse väga olulisteks, käsitletakse neid sageli omaette tüüpidena - introvertne ja ekstravertne inimene (Leppik, 2006, 57):
Sangviinikud on organiseerimis- ja teovõimelised, elavad ja aktiivsed. On lõbusad, elurõõmsad, energilised ja asjalikud ning alati reipad. Õppetöös on iseseisvad ja sõltumatud, on suutelised ennast vaos hoidma ja keerulistes olukordades säilitavad enesevalitsemise. Nende intellekt on paindlik, nad võivad oma tähelepanu kergesti ümber lülitada ühelt tegevuselt teisele ja suudavad kergesti uut haarata.
Sageli nad ei vii alustatut lõpule, haarab uuest ettevõtmisest innuga kinni, kuid jahtub kiiresti maha, kui ettevõtmine lakkab huvi pakkumast. Võivad end ülehinnata, kuid oma ebameeldivusi ja ebaõnnestumisi elavad üle kergesti ja kohanevad kiiresti uutes olukordades. Huvides ja kalduvustes on püsimatud. Peavad ühekülgset, igapäevast vaevanõudvat tööd koormavaks, kuid on vastupidavad ja töövõimelised. Nad leiavad kiiresti inimestega kontakti, on head suhtlejad ja abivalmid. Ei talu üksluist ja monotoonset õppetööd, sest tundmused tekivad ja vahelduvad neil kiiresti. Vahel ei suuda keskenduda ja mõnikord kipuvad asjast kõrvale kalduma. Nende kõne on kiire ja täpne. Nad uinuvad ja ärkavad kiiresti. Sangviinikutele tuleb anda mitmekesist ja vahelduvat tööd. Neid tuleb suunata oma tööd analüüsima. (Kõverjalg, 1996, 59)
Flegmaatikud on rahulikud, püsivad ja väsimatud tööinimesed. Tänu oma närviprotsesside tasakaalukusele ja teatud inertsusele jäävad nad rahulikuks õppetegevuse erinevates olukordades, on head enesevalitsusega Oma tegemistes on järjekindlad ja põhjalikud. Võivad teha edukalt tööd, mis nõuab kestvat ja süstemaatilist pingutamist, täpsust, kannatust, püsivat tähelepanu ja hoolikust. Nad oskavad oodata. On vaiksed ega armasta lobiseda ja kõnelevad rahulikult, žestikuleerimata. Üldiselt on nad väljapeetud ja kannatlikud. Erinevalt sangviinikust viivad alustatud lõpule ning oma suhetes ja huvides on püsivad. Ei kuluta jõudu asjatult ja järgivad rangelt väljakujunenud elukorraldust ja töösüsteemi. Saavad kergesti jagu tundepuhangutest. On vähe altid kiitustele ja laitustele. Töösse lülituvad aeglaselt ja neil esineb raskusi ümberlülitumisega ühelt õpitegevuselt teisele. Ka uutes olukordades kohanevad raskesti. Suhetes inimestega on tasakaalukad, kuid ei leia kiiresti kontakti teiste kaaslastega ning õpingutes võivad teistest maha jääda. Õppeprotsessis tegutsevad aeglaselt, töö planeerimisel on ettevaatlikud ja kaalutlevad kaua. Uue omandamine võtab neil aega ja neid tuleb õppetöös ergutada ja julgustada ja mitte asjatult kiirustada. Nad armastavad kõiges korda. (Kõverjalg, 1996, 60)
Koleerikud on püsimatud, kärsitud, enesevalitsuseta, äkilised ja kannatamatud. Neile on omane kõrgendatud erutatus ja impulsiivsus. Õppetöös ärrituvad väikeste ebaõnnestumiste pärast. Nende õpitegevuses esineb sageli tsüklilisus: kord õpivad suure õhinaga, teinekord löövad aga õppetööle käega (töötavad justkui hookaupa). Alustatud tööd ei vii sageli lõpule. Õpetaja ja kaaslastega suheldes reageerivad ägedalt üsna tühistele märkustele. Suhtlemisel püüavad teistest üle rääkida, vaieldes ägestuvad ja lähevad endast kergesti välja st on tasakaalutud ja kohati agressiivsed. Suhetes inimestega on järsud ja otsekohesed. Räägivad kiiresti ja kirglikult ning neil on ilmekas miimika. Ka nende liigutused on järsud ja hoogsad. Nad on algatusvõimelised, tegutsevad ja otsustavad kiiresti ning kalduvad riskima. On kangekaelsed ja eesmärgi saavutamisel ebajärjekindlad. Nad on leppimatud teiste puuduste suhtes kuid ei pea pikka viha. Koleeriku puuduseks on mitteküllaldane enesevalitsemine ja nende meeleolud kipuvad järsult vahelduma. Teda ei tohi õppetöös liigselt segada, sest liigsete märkuste puhul läheb kergesti endast välja. Neid tuleb aeg-ajalt kutsuda enesevalitsemisele, püüda kasvatada neis rahulikku ja rütmilist tööd. (Kõverjalg, 1996, 60)
Melanhoolikud on tagasihoidlikud, häbelikud ja ujed, kuid erakordselt emotsionaalse vastuvõtlikkusega. Nende töövõime on väike, nad väsivad õppetöös kiiresti ja neil on vähe initsiatiivi. Nad kahtlevad oma võimetes, ei usu oma jõusse, mistõttu ei püüagi sageli õppetöös raskusi ületada, lüües kergesti käega. Uutes olukordades satuvad segadusse. Melanhoolikud on mõnevõrra endasse sulgunud, taludes kergesti üksindust. Nad on kinnised, vähe seltsivad ja ei jaga kellegagi oma mõtteid ning neil esineb raskusi kontaktide loomisel võõraste inimestega. Tahtmatult sobituvad vestluskaaslaste iseloomuga. Räägivad vaikselt ja mõnikord koguni sosinal. Eelistavad töötada omaette ning neile sobib üsna monotoonne tegevus, mis nõuab üksikasjade märkamist ja täpsust. Nad on kohusetundlikud ja püüdlikud. Esitavad kõrgeid nõudmisi endale ja teistele. Kalduvad kahtlustama ja umbusaldama. Ebaõnnestumised on neile rasked ja tundes ahistatust ja nõutust. Erakordselt altid kiitustele ja laitustele. Melanhoolikud on haiglaslikult tundlikud, kergesti haavuvad, erakordselt solvuvad. Alistuvad nurisematult ja on passiivsed ning arglikud, taotledes teiste osavõtlikkust. Õppetöös vajavad melanhoolikud julgustamist, ergutust, taktitundelist ja lahket kohtlemist. Negatiivse tagasiside andmisel tuleb olla ettevaatlik ja teha seda oskuslikult, et nad ei kaotaks usku oma võimetesse. (Kõverjalg, 1996, 60)
Igal inimesel on üheaegselt kõigi temperamenditüüpide jooni mingi ühe tüübi ülekaaluga ning igal temperamendil on oma positiivsed küljed.
Närvisüsteemi omadused on osalt päritavad, osalt omandatavad looteeas või esimesel eluaastal. Iga erineva temperamendiga õpilasele tuleb kutseõppel individuaalselt läheneda.
Tugevate erutusprotsessidega õpilasi peab pidevalt tagasihoidlikkusele ja enesevalitsemisele manitsema ning kasvatama neis rahuliku ja rütmilise töö harjumusi.
Nõrkade närviprotsessidega õpilasi tuleb julgustada, ergutada nende aktiivsust ja nõuda raskuste ületamist.
Temperament kuulub inimese kõige püsivamate psüühiliste iseärasuste hulka, mis avaldub käitumises ja tegevuses, kuid ei määra neid. Temperamendi tundmine ja temperamendiga seotud omaduste oskuslik kasutamine on eduka kasvatustöö põhialus.
Kuna temperamendi omadusi peetakse väga olulisteks, käsitletakse neid sageli omaette tüüpidena - introvertne ja ekstravertne inimene (Leppik, 2006, 57):
- Introvertne inimene, kes on
kinnine ja tagasihoidlik ning valdavalt pöördunud endasse. Oma sisemaailmaga
tegelev isiksus, järelemõtlik ja ettevaatlik.
- Ekstravertne inimene ei saa elada
ümbritseva maailmata. Nad ei talu üksindust. On seltsivad ja head suhtlejad
ning armastavad vaheldust.
Joonis 3. Temperamenditüübid ja neile vastavad omadused (Kõverjalg, 1996, 61; Leppik, 2006, 58)